Autor:
Andero Kalju

Uuest õppeaastast muutuvad tasuta õppimise tingimused

2024/2025. õppeaastast jõustuvad muudatused puudutavad sisseastujaid ja üliõpilasi, kes kaaluvad õpingute katkestamist või soovivad tulevikus uuesti tasuta samal õppeastmel õppima asuda. 

Kõrgharidusseaduse muutmise peamised eesmärgid on panna õppijaid tegema teadlikumaid ja läbimõeldud valikuid ning kasutada praegust kõrghariduse rahastust tõhusamalt. Eelnõuga elluviidavad muudatused annavad kõrghariduse omandamisel paremad väljavaated neile, kes võisid seni kõrvale jääda vabade õppekohtade puuduse tõttu. Et tagada kandidaatidele võrdsed võimalused, tekivad piirangud neile, kes soovivad korduvalt tasuta õppima asuda.

Kui alates 2024. aasta sügisest sisseastunu katkestab õpingud vähem kui 365 päeva pärast õpingute algust, saab ta samal õppeastmel tasuta õppima asuda veel ühe korra. Pärast lõpetamist on tal võimalik samal kõrgharidusastmel tasuta õppida kümne aasta pärast. Lisaks on ülikoolil edaspidi õigus küsida õpingute katkestamise korral tasu registreeritud, aga läbimata jäänud ainepunktide eest. 

Kõrgharidusseaduse aluspõhimõtted jäävad pärast eelnõu jõustumist samaks ja esimest korda eestikeelse õppekava alusel täiskoormusega õppimine on ka edaspidi tasuta. 

Enne 2024. aastat sisseastunud üliõpilasele kehtib üleminekuaeg ja temale kohalduvad muudatused 2027/2028. õppeaastast. Täpsema ülevaate, kuidas seadusemuudatus igaüht puudutab, saab Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt. Kevadel valmib sisseastumise infosüsteemi (SAIS) rakendus, mis aitab igaühel oma tasuta sisseastumise võimalusi ja piiranguid kontrollida. 

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Õpilased ja tudengid üle Eesti kogunesid Stenbocki maja ette piketile, et tuletada valitsusele meelde, kui oluline on säilitada ligipääs tasuta kõrgharidusele.

Seisame TASUTA kõrghariduse eest!

Noormees otsib telefonist infot Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe kohta.

Per aspera ad astra või läbi raskuste õige erialavalikuni

Pilt plakatist.

Kvaliteetne ja kättesaadav kõrgharidus – kas mõlemat korraga saab?